Muulile, muulile....

29.01.2009

Surfersisse tulekust alates on Indrek rääkind meile spit-st (muulist), kust avaneb imeline vaade linnale:). Eile, kui tsikid (Anu ja Liia) olid töölt koju tulnud, otsustasime ettevõtta teekonna spitile. Kaasa tulid veel Indrek ja Triin, kes omakorda võttis kaasa Daryli ja oma boyfrendy (nimi ei jäänd meelde, mis minu puhul on loomulik:) ).
Saime kell 18 ookeani ääres kõik kokku ja asusime teele. Teekond sinna võis olla u 3km mõõda ookeani äärt. Sinna jõudisme 1h-ga, selleks ajaks oli juba parajalt pime, et linnatulesi läbi õhtu hämaruse imetleda :). Saime u 20min kõndida kui, Triin ja ta kutt otsustasid tagasi minna, kuna boyfrend oli käe väljaväänand või midagi sellist, ok. Jätkasime teekonda viiekesi.
Poolel teel leidsime rannast coconut-i :). Siin neid ei kasva, nii et pidi see pärit olema mõnelt kaubalaevalt, kust see oli vette kukkund ja kaldale uhtund. Võtsime selle loomulikult kaasa, et kodus Pina Colada`t valmistada:D
Spit ise on u 300m pikk, kuhu peale saamine on tasuline, 1,8$. Rahvast oli seal peale meie veelgi, kalamehed/naised :). Olime tunnistajateks, kuidas 2 kohalikku neidu kala kinni püüdsid, loomulikult nägi kala meie jaoks suht tundmatu välja, aga tüdrukute jutu järgi pidi see söödav olema:)
Pool tundi spitil aega veetnud, asusime mõõda kallast kodu poole kõndima, selleksajaks oli juba kottpime:) paar minutit kõnnitud, otsustasime joosta, et kiiresti koju jõuda, kuna taevasse olid tekkind pilved, kust võib väike vihma sabin tulla, mis praegu on siin täiesti tavaline.
Kell 21 jõudsime koju, asusime oma kookospählit puruks taguma :P paari minuti pärast haises kogu köök mäda muna järgi:D nimelt oli meie coconut halvaks läind, ookeanis päikse käes lokstudes ma-ei-tea-kui-kaua :D mis siis ikka, pinacoladad jäi seekord joomata, avasime valgeveini:)

Happy Australian Day!!!
26.01.09

Kui eelmis enädala keskel teatati meile, et järgmised kaks nädalat on tihedad tööpäevad ja ühtegi vaba päeva pole, siis nädalal lõpus jutt muutus, meie teeneid enam ei vajata. No mis siis ikka, hakkasime plaane tegema, et kustj'lle tööd otsima hakata jne. Kuid laupäeval helistati, et pühapäevast vaja ühte tööle ja esmaspäevast kõik. Nu igatahes ajavad need ausied igapäev erinevat juttu, ka ilm siin on siuke kiiresti vahelduv :), ükshetk sajab täiega vihma, järgmine hetk särab päike:) ühesõnaga tuleb/saab elada hetkes...:)
Reedel käisime linnas netis ja ostsime odavat kohalikku veini ning läksime koduhoovi basseini äärde, kus liitus meiega veel kohalik paarike, Julie ja Jess, kes lubasid meid pühapäeval linnast välja randa sõidutada. Kokkulepitud. Hiljem tulid basseini äärde mingi kamp. Paar kutti olid rootsist pärit, üks vist norrast ja lisaks ka paar kohalikku, kellega poole ööni jutustasime ja basseinis sulistasime. Laupäeva õhtuks plaanisime väikest grillipidu meie bassu ääres, kuhu kutsusime need samad kutid ja ka Triinu, kes tuli koos oma sõbra Daryliga. Grillisime kana ja tegime ahjukartuleid (kartulitest tundsime ilgelt puudust:), magama saime hilja:) Mina ja Triin pidime pühapäeva hommikul 9 tööl olema :S igatahes jõudsime ilusti, kuigi kaks eelmist ööd olid suht poolikud... Fastumgel on meile suureks abiks:). Peale tööd on jalad nii väsind ja valusad. Pole nagu harjund jalgade peal olema terve päeva. See on, kui uksest ukseni oled harjunud autoga sõitma :P

Esmaspäeval, 26.01, oli Austraalia Päev. See on päev, mil briti mereväeohvitser Arthur Phillip maabus 1788.a. 11 alusest koosneva laevastikuga Sydney lähedale kaldale, kus siblisid ringi odasid kandvad kohalikud. Verivärske koloonia kohale heisati Briti lipp ja seda päeva tähistataksegi igal aastal 26. jaanuaril Austraalia riigipühana. (umbes nii see vist oli:)
Kohalike jaoks on see suur püha, kõigil on vaba päev ja pidutsevad. Meie, „neegrid“, olime tööl, õhtul peale tööd läksime bodiboardydega ookeanisse sõitma. Ja kuna oli ikkagi pidupäev siis küpsetasime õhtul muffineid(mis on siin ilgelt popid:), istusime neljakesi(meie ja indrek) ümber laua, panime küünlad põlema, jõime piima ning söime muffineid nagu korralik perekond ikka :D

Olete 1,5m suurusi nahkhiire näind? Meie oleme:) lendavad siin öösel ringi, aga sama suuri dragoneid? Meenutavad sisalikku, aga ilgelt suuured, jooksevad meie pargis ringi. Esimenekord, täna hommikul, ehamatas täitsa ära, olime siiani näind ainult u 15cm pikkusi kekosi mõõda maja seinu jooksmas. Ja paarkorda on tuppa sattund mingi prussaka sugused putukad, 10cm suurused, jube nõmedad. Ilgelt kardame neid, need on nii koledad ja õudsad.

Õnneks on ilusaid elusolendeid ka:D, maja ees palmipuu otsas on ilusad papagoid, siuksed rohelise,punase, kollase kirjud, ilusad ja armsad:)
Esmasp'eval peaks meil olema esimene palgapäev, loodame et saame siis lõpuks kuhugi loomaparki minna või seaworldi....
Kuulmiseni!;)

„Koristaja on ka inimene“ :D
22.01.09

Sõit brisbanest cold coastile eelmise neljapäeva hommikul algas rongiga.Tund sõidetud istusime bussile, peale poole tunnist vuramist olimegi Paradiisis:)
Ei pidanud vajalikuks eelnevalt hosteli broneerida, arvasime, et küll midagi ikka meile jagub. Aga ei :)! Istusime Surfers Paradise kesklinnas oma kohvrite otsas ja helistasime backereid läbi, kuid tulemusetult. Ainuke variant oli Marinilt (kelle üürikasse pidime saame alles esmaspäevast) abi ja nõu küsida, sest tundus et ainuke variant on oma kohvrid rannaliivale lahti pakkida. Kuid õnneks Marin, Gristo ja Indrek lubasid meil seni, kuni Marin ja Gristo lahkuvad, nende elutoas elada.
Panime oma kohvrid nende Broad Beachi linnaosas olevasse korterisse (kesklinnast 30 min jalutuskäigu kaugusel, randa toast 100 m) ja sibasime linna tagasi, kus lubasime omale ühes väikses pasta ja pizza restos õhtusöögi ja paar külma õlut :) Olime Brisbanes kõik päevad pilukate sushit ainult söönud:)
Juba järgmisel hommikul võttis Marin meid oma töö juurde kaasa, et saaksime housekeeper`i ametit õppida. Peale poole päevast õppimispraktikat oligi meil töökoht olemas:)
Laupäeval läksin mina Mariniga ühte hotelli (Waves, 34 korruseline korterelamu) ja Anu, Liia kahekesi teise (Triiiloghi, mis koosneb kolmest majast) (peamiselt töötame paaris). Päeval sai Marin teada, et neid Gristoga oodatakse farmi varem, kui nad olid lootnud, juba pühapäeval pidid sõitma hakkama. Ehk siis õhtul oli vaja maha pidada Marini ja Gristo lahkumispidu ja meie saabumispidu:) Külla tulid veel paar eestlast, kellega kokteilitasime mõndaaega ja peale seda suundusime linna diskoteeki „East“. Klubielu on siin suht saranane Eestis omaga, ainult et naisterahavd on kõik seeliku või kleidikesega peol mitte pükstega ja silmnähtavalt purjus inimesi klubides pole, sest neid ei lasta lihtalt uksest sisse. Peale paari tunnist klubitamist jalutasime mõõda rannaäärt (arvan et see võis olla u 5 km:) )koju.
Kuna laupäeval oli Marinil viimane tööpäev, aga pühapäeval pidi keegi meist Marini asemel tööl olema, sest toad vajasid ju ikkagi koristamist:), siis läksime Anuga peale paari tunnist tukkumist hommikul tööle. Liia jäi koju puhkama ja oma esimese koduigatusega tegelema:)
Õhtul tegime oma esimese ühise õhtusöögi meie uues kodus, kolisime elutoast oma asjad magamistuppa, koristasime kõvasti ja peale seda jalutaisme randa. Kuna oli juba suht hilja ja pime, siis vette ei läinud ... ega eriti nagu ei julgegi:) viimase nädala jooksul oli paar hairünnakut, kuigi ujuda võib ainult selleks ettetnähtud kohatdes ja helikopter patrullib koguaeg mõõda randa, et hoiatada inimesi haide eest, leidub ikka hulljulgeid

Kuigi töö on meil hommikul 9st kuni 14ni, on need paar tundi siuke tõmblemine et jubbbbbe, ja toad tuleb ikka piiiiinlikult puhtaks küürida, isegi minu kui täieliku korraarmastaja jaoks on see nats liig:D
Esmaspäeval olin Liiaga Waves ja Anu üksi Triiiloghis. Kui tavalislet antkase koristada 2 või 3 apartmenti siis Anu`le oli antud üksi koristada 6. Tegime Liiaga oma apartmentid ära ja sõitsime bussiga Anule appi (käime igapäeva bussiga tööle, jalgsi oleks vist u tunnike jalutamist). Parajasti ootasime Liiaga bussi, kui astus meie juurde blond tips Triin:), kes oli tulnud linnast tööd otsimast, kuid tulutult(Ausis on ta olnud 10 kuud, enamuse aja farmides). Kutsusime ta endaga hotelli kaasa, äkki seal vajatakse tema teeneid :). Ja poole tunni pärast olime kõik, lapid, särgid, värgid käes, koristamas:) ühesõnaga Triin sai tööle, ja töötab nüüd koos meiega :)
Uurisime esmapäeval, et millal meil esimene vaba päev on, et saaks midagi põnevat planeerida või nii ja teatati, et kahe nädala jooksul polegi ühtegi vaba päeva. Kuna praegu on siin tipphooaeg, kohalikel on puhkus ja käivad suvitamas, ja tööd jagub meile iganes. Kuid täna selgus et siiski, siiski meil on kolmapäev vaba, jehuuuuu.
Peale tööd ja õhtusööki jalutasime linna väikesele laadale... kus sai osta kohalikke suveniire ja ka muud pudiadi nagu laadal ikka, ja näiteks lasta endale ennustada... Hiljem liitus Triin oma laheda mustanahalise sõbraga, jalutasime mõõda linna ja käisime ülihead jäätist söömas, peale seda istusisme korraks rannas ja jaluatsime koju.

Olime oma esimese vaba päeva hommikul rannas nagu viis kopikat. Pole peale Brisbanest tulekut kordagi päikest saand võtta, ja see mis oli, on tänaseks juba maha koorund, sõna otses mõttes :) päikest küll eriti polnud, pilve tagant miskit kumas... Kuna päikest ei saand võtta, otsustasime oma hotellist saadud/leitud Bodyboard`ga laineid püüdma minna. Meile ilgelt meeldis. Mina muidugi jooksin „lauluga“rinnuni vette laineid püüdma, kuid peale esimest 1,5 m lainet loobusin, laine tõmbas mul bodyboardi käest ja tõmbas pikali veealla, peale väikest paanikat otsustasin, et täiesti piisab nabani veest:)

Nädal siin Surfersis on läinud jube kiiresti ja koristamise täheall :) naersime ükspäev enda üle, et oleme ikka jube kihvtid tsikid kll, kõrgharidusega koristajad, kes majanduse, kes kunsti, kes info:D
Kuna me väga kauaks siia pidama ei jää (max veebruari lõpuni, tahaks farmi minna), siis naudime oma võimalust teha sellist „huvitavat“ tööd ;) saab cv-sse ühe rea jälle juurde :D
Ja järgminekord kui hotellis kuskil lagastate ja läbustate, siis mõelge sellepeale, et seda peab koristama mõni meiesugune suurepärane inimene ja hoidke end vähekegi tagasi ;):)
NB! Tänud Marinile, kes meid aitas nii töökoha kui kodu leidmisega!!!

14.01.09

„Kui sa jääd seisma, on ümbritsev vaikus uskumatu. Sa tunned end väga väiksena: võid peaaegu Jumalat hingamas kuulda.“
Nii on õelnud õuduskirjanik Stephen King, kui oli sõitnud mootorattaga läbi Austraalia tohutute lagendike.

Niisiis, viimane päev praeguseks Brisbanes ja kuues päev Austraalias.

Austraaliat peetakse jätkuvalt veidraks segipaistaud maaks, kus elavad ekstsentrilised kukkurloomad ja logardlik inimpopulatsioon, mis armastab päikest võtta, surfata ja külma õlut juua. :D

Tööotsingud tulemusi ei andnud, täielik põud. Helistasime läbi paar farmi lähiümbruses ja võtsime ühendust ühe eesti poisiga Cairnsi lähedalt (põhjas). Tulemuseks see, et mittekuskil ei ole veel alanud farmihooaega jakuskil tööjõudu ei vjata. Nii et üritame u kuu pärast uuesti ennast kuhugi farmi pressida. Ka ettekanjaid, ega muid taolisi neegreid Brisbanes praegu ei vajata :D
Enamasti on meie aeg kulunud rannas, tasuta interneti punktis (kohalikus raamatukogus), linnas mõõda fotopoode kolades.
Liia otsis omale esimest profi fotokat, muidugi tegi ta enne kõva eeltöö raamatuid uurides, et selgeks teha mida täpselt tahta jne, nii saime meiegi Anuga väikse koolituse ;)
Ja täna hommikul oli lõpuks see pidulik hetk, kui astusime sisse Duty Free poodi, kus peale pikka tutvumist fotokatega sai üks „pill“ ka ära ostetud :) poepidajatest chainakad olid meist muidugi ilgelt vaimustuses, ei teagi kas meie ilust (nagu nad väitsid) või Liia rahakoti suurusest :D:D saime nats alet`ki. Nüüd võime Anuga oma seebikarbid koti põhja unustada, Liia ei lase ühtegi hetke käest, kõik saab jäädvustatud :D

Varsti pärast James Cooki reisi 1770a , otsustasid inglased, et Austraalia on ideaalne koht, kuhu kurjategijaid pagendada, ning 1787a. saadetigi terve laevastik inglise vange ja sõdureid impeeriume ühte kaugemat punkti koloniseerima. Süüdimõitetute sissetoomine lõppes 1868a., mil London pidi lõpuks enale tunnistama, et Austraaliasse väljasaatmine polnud kurjategijatele enam piisavalt hirmutav. :D:D

Esmaspäeval kolis Dan meie toast välja.
Koduteel otsustasime poest ühed külmad õlled värskenduseks võtta. Toidupoodides siin alkot ei müüda, ainult eraldi alkohoolipoodides, kuhu sisenedes pead esitama vanust tõendava dokumendi, meie siis passi :). Kuna meie Backeris alkot tubades tarbida ei tohi, ainult all baaris, peitsime need oma riiete alla ja lippasime tuppa., kus need ka ära joodud sai. (taara muidugi pidime toast samamoodi välja toimetama) Naeruväärne :D:D

Backerisse jõudes leidsime ühelt narilt süsimustad jalakesed, mis kuulusid ühele Sri Lankalt pärit kutile, mis selgus siis peale põgust tutvust. Tema nime me ei teagi, või ei haarand meie kõrvakesed seda tema jutust :D see nimi võis kõlada u chinjangjung, neegriks teda kutsuda ei taha (inetu või nii), nii et meie jaoks oli ta lihtsalt srilankalane. Kutt on Austraalias elanud juba 4 aastat, ja töötab siin insenerina. Peale kahte ööd kolis ta välja, pidi sõbra juurde minema või midagi sellist :)

Austraalia kõnnumaad võib leida hingematvalt ilusat loodust, kuid enamik sisemaast on põuane, koosnedes põhiliselt tohututest kõrbetest ja soolalagendikest. Vaid 7% maast on viljakandev.

Igal täistunnil liigub meie hostelist buss linna, jalgsi on siit u 15 min. Tavaliselt oleme teinud nii, et ühe otsa käime jala ja teise bussiga. Või kui linna peal terve päev ringi paterdatud siis mõlemad otsad bussiga :)
Teisipäeval olime päris mitu tundi raamatukogus, kus on mõnusalt jahe, ja tänu sellele õhtul päris reipad (kuumus teeb uimaseks). Õhtul Backerisse jõudnud, otsustasime teha väikse sõrgi poodi mahla järgi. Saime esimest korda oma jooksuriided selga, kuigi Liia lubas Tallinna Lennujaamas, et veab meid iga päev jooksma, siiani tulemusetult....
Täna võtsime paar tundi päikest (rohkem korraga pole soovitatav:)) ja peale seda külastasime kohalikku kunstigaleriid, kus oli moodsakunsti näitust, mida saime uudistada ainult pool tundi, kuna kell sai 17, mil pannakse kõik uksed kinni ja kohalikud joooksevad pubisse õlut jooma :) Põgus ülevaade koahlikust moodsast kunstist olemas, seadsime sammud sushi järele ja kohvile. Avastasime ühe jube maitsva kohvi - vanillla chai latte, mida oleme nüüd paar päeva joomas käind. Kell 17 pannakse siin kõik kiirtoidu kohad ja ka muidu väiksed poekesd kellapealt kinni, nii ka meie sushi putka. Pilukad olid oma asjad juba kokku pakkind ja rahad üle lugend, kui meie jõudsime. Peale väikest, kerget lunimist saime oma sushid siiski kätte. Ja suundusime kodu poole.

Ukse avades leidsime narilt jälle ühed väiksed varabakesed piilumas (valged). Mis kuulusid Rootsist pärit neiule, ta oli just saabund Austraaliasse ja magas parajasti ajavahet sirgeks:) reisi eesmärgiks puhkus ja viibib siin teist korda, eelminekord 5 aastat tagasi.
Täna hommikul pakkisime asjad ja suundume kohe-kohe bussjaama, et sõita Cold Coasti`le (70 km liivaranda, elanikke u pool miljonit), kus meid ootab väike üüritoake ja töökoht hotellis (kui veab).

Just nüüd kui see väike linnake (1,8 milj elanikku:)) on nii koduseks saanud :)
Surfers Paradises plaanime olla nii kaua, kuni õnnestub kuhugi farmi tööle saada, loodame et selleks ei kulu rohkem kui kuu. Seni aga üritame teha hoolega hotellis koristaja tööd, et teenida natukest elamisraha.

Üldiselt on farmis võimalik rohkem raha teenida kui linnas, kindlasti on ka töö raskem, aga tööd me ju ei karda :D Farmi pluss on veel see, et sul ei ole võimalik seal millegile, peale toidu, raha kulutada, kuna linna läheduses pole ....
Järgmised uudised juba Surfers Paradisest :P seni aga olge tublid seal Eesti külmas ja tatises kliimas :)

No Worries!;)